Enne kui edasi lugema hakkad, ole hea, mõtle lapsevanemaks olemisele ja vasta täiesti ausalt kolmele küsimusele:
1. Sulle tundub, et laps ei püsi pudeliski paigal, ta on kogu aeg ja igal pool
2. Piinlik küll, aga Sa oled surmväsinud - Sa oled oma lapsest väsinud
3. Sa tunned, et tahaksid lahkumisavalduse anda - lapsevanema ametist
Kui vastasid JAH vähemalt ühele küsimusele, vajad sa kiiresti plaani - ellujäämisplaani koos aktiivse ja püsimatu lapsega. Abiks võivad olla alljärgnevad punktid:
PÄEVAPLAAN - Et
oleks rutiin – iga päev võimalikult sama päevakava. Korduvad tegevused. Laps ei suuda ennast ise
organiseerida, tal peab olema silma ees plaan, ta ei jäta seda pähe, unustab
ära. Kui päevaplaanis tuleb ette muutusi, anna sellest koheselt ja aegsasti teada, nad
kohanevad äkiliste muudatustega halvasti.
Päevaplaan on külmkapi peal või muus nähtavas kohas.
Ootused lapsele. LIHTSAD JA SELGED REEGLID - Laps
peab teadma, millist käitumist temalt oodatakse. Laps ei saa aru, mida tähendab
hea või halb käitumine. Ta saab aru, et karjuda ei tohi või tohib näiteks
metsas, et lüüa ei tohi või et lüüa võib
poksikotti või patja. Püüdke alati märgata iga head käitumist ja seda kiita. Püüdke
märgata ja ennetada halba käitumist, ennetada saab lapsele reegleid meelde
tuletades, samuti aitab sport ja liikumine ning veresuhkru stabiilsena hoidmine
läbi toitumise jälgimise (laps võib vajada väikest snäkki iga 2 tunni tagant.
Jälgige ka, et laps jooks vett).
Ära kuula vingumist. Kui laps hakkab virisema
ja vinguma ning ei lõpeta, siis öelge kohe, et see on asi, mida te kuulata ei
soovi ning kui ta jätkab, siis lõpeb teie koos tegutsemine kohe ära ning te
lähete muud tegevust tegema. Kui ta siis edasi provotseerib, siis saatke ta
teise tuppa. Öelge väga selgelt ja kindlalt, et sellist käitumist te ei talu ja
et te soovite suhelda hästi käituva lapsega. Kui ta jätkab, ärge andke alla. Kui
laps tuleb teile kallale või hakkab teile füüsiliselt haiget tegema, võtke tal
kindlalt mõlemast käest kinni ja vaadake silma ning öelge, et „minuga nii ei
käituta, mina seda ei luba“. Kui laps teid edasi lööb, võtke ta selja tagant
kaissu ja hoidke kinni – öelge, et te ei luba endale haiget teha ja et te peate
teda kaisus hoidma seni, kuni paha tuju tema seest ära läheb. Kui laps karjub ja
rabeleb ning te ei suuda teda süles või kaisus hoida, siis saatke ta lihtsalt
ära teise tuppa ja pange uks kinni või eemalduge ise. Kui laps ei lähe või
tuleb teile järgi, siis lihtsalt istuge või seiske ja oodake ning ärge pöörake
talle tähelepanu. Ärge jätke last üksi, ta ei oska oma tunnetega üksi toime tulla. Kui aga lapsevanem tunneb, et ta oma tunnetega toime ei tule, tuleb temal eemalduda.
Kasuta auhindu. Kui laps teeb midagi hästi,
saab ta külmkapi peal oleva kalendri peale selle päeva kohta kuldse tähe kleepsu (või ükskõik millise kleepsu).
Kui paneb arvuti õigeaegselt kinni, saab kleepsu, kui aitab väikest õde, kui
sööb ilusti ära, kui teeb ära koduse ülesande. Samuti võib abiks olla kalender, kuhu saab iga päeva kohta panna kleepsu iga hea käitumise eest. Energia läheb sinna, millele pööratakse tähelepanu - kui lapsevanem pöörab tähelepanu ebasobivale käitumisele, võib juhtuda, et laps ei muuda oma käitumist.
Kaasa last igapäevategevustesse. Lapse päev peab olema organiseeritud – kui tal on igav, hakkab ta leiutama endale ise tegevusi või hakkab
pahasti käituma (tähelepanu otsima kas karjudes, tuba segamini ajades,
ropendades, ringi joostes vms).
Laps peaks saama füüsilist koormust iga päev!
Jalutamine, jooksmine, jalgrattaga sõitmine, ujumine, võimlemine kodus kogu
perega, pallimängud jms. Kui laps ei ole valmis osalema rühmatreeningutel,
püüdke temaga ise trenni teha. See ennetab kehasse kuhjuvat stressi.
Mängi koos lapsega. Hea kui on mängud, mis
aitavad kaasa aju arengule – pusled, vaheldumisi koomiksi lugemine üksteisele
ette, lauamängud.
Loo reeglid. Parim on seda teha vahetult enne
mängu või enne mingit tegevust. Kui on teada, et laps hakkab mängu keskel
tegema oma reegleid või reegleid muutma, siis ka see enne mängima hakkamist
kokku leppida. Kui laps hakkab poole mängu pealt jonnima, siis mäng ära
lõpetada ja öelda, et mängite järgmine kord edasi, kui ta jälle jaksab.
Julgusta ja tunnusta head käitumist, andes
lapsele koheselt teada, mis on tasu (nt kleeps hea käitumise eest või kui on
õpitud, siis saab arvutiga mängida). Tee selgeks, mis on lapse jaoks auhind,
mida ta ootab, mille saamisel tal on hea meel (ei tohi olla raha).
Tagajärjed halva käitumise eest peavad olema selged, arusaadavad ja püsivad (nt kui
karjub toas, siis telekat vaadata ei saa). Tee selgeks, millest ilma jäämine on
lapse jaoks oluline, mis paneb teda tegutsema. Tagajärg peab olema kohene,
mitte järgmise päeva kohta!
Kasutage ajalisi piiranguid. Näiteks teleka
vaatamise ja arvutiga mängimise puhul. Kui aeg hakkab täis saama, hoiatage 5
minutit ette, multika puhul multika lõpuni ja siis pange kinni. Kui laps suudab
ise lõpetada, kiitke teda selle eest.
Anna väga selgeid juhtnööre. Kasuta lihtsaid
ja lühikesi lauseid. Ära küsi „nt, kas sa tuleksid sööma?“, vaid ole konkreetne
– „10 minuti pärast hakkame sööma“. Ka õppimises – kui vaja, siis tee õppetükid
pisemateks osadeks. Selgita ja juhenda. Anna üks käsk korraga, kui vaja siis
korda üle, nad unustavad kiiresti.
Räägi regulaarselt lapse õpetajaga, kuidas
lapsel koolis õppimise ja käitumisega läheb. Kui laps lööb õpetajat või käitub
halvasti, peab õpetaja ise ennast kehtestama, öeldes väga selgelt, et nii ei
tohi teha. Kodus võite üle rääkida, kui tavaliselt on teie jutt järgmiseks
koolipäevaks lapsel meelest läinud. Lapse halvale käitumisele peab tulema
vastus KOHE, mitte kodus paari tunni pärast. Laps elab hetkes. Jälgige, et lapsele jäetaks iga päev
koduseid ülesandeid.
Lapsele peab meelde tuletama, et
ta käiks wc-s, nad ei märka ise ega
suuda oma põit kontrollida. See tavaliselt kestab murdeeani. Kõige raskemad
aastad on vanuses 4-9, selles ajavahemikus peab paika saama päevaplaani ja kindlad
tegevused, siis on hiljem lihtsam, laps on rutiiniga harjunud.
Füüsiline lähedus - massaaž, kallistamine, head ööd
musi, pai tegemine, maadlemine – igasugune füüsiline lähedus aitab taastada
sisemist enesekindlust ja aitab olla parem laps.
Olge ise teadlik oma väsimusest ja abitusest. Kui
ikka ise tunnete, et enam ei oska, ei taha, ei saa, siis otsige abi.
Lõpetage näägutamine, pahandamine, mangumine.
See väsitab nii last kui teid ennast. Andke 2 korraldust – 1 alustuseks ja kui
laps sellele ei reageeri, siis öelge, et te ütlete viimast korda. Kui ta siis
ikka ei kuula, siis peab ta loobuma ühest oma privileegist – nt täna arvutit ei
saa vms.
Ole ise eeskujuks. Laps vajab hea käitumise
mudelit, kui teie kodus karjute või pahandate ning laps heas tujus lapsevanemat
ei näegi, siis ta õpib ära karjumise ja teistega pahandamise. Kui laps teiega pahandab, siis tehke
imestunud nägu ja öelge, et teie olete otsustanud, et teie enam ei karju ja
kõik. Läheb aega, sest laps katsetab, kas teil ikka on tõsi taga ja ka laps
õpib vaikse häälega rääkima. Kui olete kokku leppinud kindlates tagajärgedes,
mis järgnevad halvale käitumisele, siis ei pea pahandama ega karjuma, vaid saab
tugineda kokkuleppele. KOKKULEPE PEAB
PÜSIMA, seda ei tohi pidevalt muuta. See
tuleb eelnevalt endal hästi läbi mõelda, kas see on vastuvõetav nii teile kui
lapsele ja te ise suudate endale kindlaks jääda.
Noppeid lehelt www.kidsawarenessseries.com