laupäev, 12. november 2016

Nõuanded aktiivse ja püsimatu lapse kasvatamiseks

Enne kui edasi lugema hakkad, ole hea, mõtle lapsevanemaks olemisele ja vasta täiesti ausalt kolmele küsimusele:

1. Sulle tundub, et laps ei püsi pudeliski paigal, ta on kogu aeg ja igal pool

2. Piinlik küll, aga Sa oled surmväsinud - Sa oled oma lapsest väsinud

3. Sa tunned, et tahaksid lahkumisavalduse anda - lapsevanema ametist

Kui vastasid JAH vähemalt ühele küsimusele, vajad sa kiiresti plaani - ellujäämisplaani koos aktiivse ja püsimatu lapsega. Abiks võivad olla alljärgnevad punktid:

PÄEVAPLAAN - Et oleks rutiin – iga päev võimalikult sama päevakava. Korduvad tegevused. Laps ei suuda ennast ise organiseerida, tal peab olema silma ees plaan, ta ei jäta seda pähe, unustab ära. Kui päevaplaanis tuleb ette muutusi, anna sellest koheselt ja aegsasti teada, nad kohanevad äkiliste muudatustega halvasti.  Päevaplaan on külmkapi peal või muus nähtavas kohas. 

Ootused lapsele. LIHTSAD JA SELGED REEGLID - Laps peab teadma, millist käitumist temalt oodatakse. Laps ei saa aru, mida tähendab hea või halb käitumine. Ta saab aru, et karjuda ei tohi või tohib näiteks metsas, et lüüa ei tohi või  et lüüa võib poksikotti või patja. Püüdke alati märgata iga head käitumist ja seda kiita. Püüdke märgata ja ennetada halba käitumist, ennetada saab lapsele reegleid meelde tuletades, samuti aitab sport ja liikumine ning veresuhkru stabiilsena hoidmine läbi toitumise jälgimise (laps võib vajada väikest snäkki iga 2 tunni tagant. Jälgige ka, et laps jooks vett).

Ära kuula vingumist. Kui laps hakkab virisema ja vinguma ning ei lõpeta, siis öelge kohe, et see on asi, mida te kuulata ei soovi ning kui ta jätkab, siis lõpeb teie koos tegutsemine kohe ära ning te lähete muud tegevust tegema. Kui ta siis edasi provotseerib, siis saatke ta teise tuppa. Öelge väga selgelt ja kindlalt, et sellist käitumist te ei talu ja et te soovite suhelda hästi käituva lapsega. Kui ta jätkab, ärge andke alla. Kui laps tuleb teile kallale või hakkab teile füüsiliselt haiget tegema, võtke tal kindlalt mõlemast käest kinni ja vaadake silma ning öelge, et „minuga nii ei käituta, mina seda ei luba“. Kui laps teid edasi lööb, võtke ta selja tagant kaissu ja hoidke kinni – öelge, et te ei luba endale haiget teha ja et te peate teda kaisus hoidma seni, kuni paha tuju tema seest ära läheb. Kui laps karjub ja rabeleb ning te ei suuda teda süles või kaisus hoida, siis saatke ta lihtsalt ära teise tuppa ja pange uks kinni või eemalduge ise. Kui laps ei lähe või tuleb teile järgi, siis lihtsalt istuge või seiske ja oodake ning ärge pöörake talle tähelepanu. Ärge jätke last üksi, ta ei oska oma tunnetega üksi toime tulla. Kui aga lapsevanem tunneb, et ta oma tunnetega toime ei tule, tuleb temal eemalduda.

Kasuta auhindu. Kui laps teeb midagi hästi, saab ta külmkapi peal oleva kalendri peale selle päeva kohta kuldse tähe kleepsu (või ükskõik millise kleepsu). Kui paneb arvuti õigeaegselt kinni, saab kleepsu, kui aitab väikest õde, kui sööb ilusti ära, kui teeb ära koduse ülesande. Samuti võib abiks olla kalender, kuhu saab iga päeva kohta panna kleepsu iga hea käitumise eest. Energia läheb sinna, millele pööratakse tähelepanu - kui lapsevanem pöörab tähelepanu ebasobivale käitumisele, võib juhtuda, et laps ei muuda oma käitumist. 

Kaasa last igapäevategevustesse. Lapse päev peab olema organiseeritud – kui tal on igav, hakkab ta leiutama endale ise tegevusi või hakkab pahasti käituma (tähelepanu otsima kas karjudes, tuba segamini ajades, ropendades, ringi joostes vms).

Laps peaks saama füüsilist koormust iga päev! Jalutamine, jooksmine, jalgrattaga sõitmine, ujumine, võimlemine kodus kogu perega, pallimängud jms. Kui laps ei ole valmis osalema rühmatreeningutel, püüdke temaga ise trenni teha. See ennetab kehasse kuhjuvat stressi.

Mängi koos lapsega. Hea kui on mängud, mis aitavad kaasa aju arengule – pusled, vaheldumisi koomiksi lugemine üksteisele ette, lauamängud.

Loo reeglid. Parim on seda teha vahetult enne mängu või enne mingit tegevust. Kui on teada, et laps hakkab mängu keskel tegema oma reegleid või reegleid muutma, siis ka see enne mängima hakkamist kokku leppida. Kui laps hakkab poole mängu pealt jonnima, siis mäng ära lõpetada ja öelda, et mängite järgmine kord edasi, kui ta jälle jaksab.

Julgusta ja tunnusta head käitumist, andes lapsele koheselt teada, mis on tasu (nt kleeps hea käitumise eest või kui on õpitud, siis saab arvutiga mängida). Tee selgeks, mis on lapse jaoks auhind, mida ta ootab, mille saamisel tal on hea meel (ei tohi olla raha).

Tagajärjed halva käitumise eest peavad olema selged, arusaadavad ja püsivad (nt kui karjub toas, siis telekat vaadata ei saa). Tee selgeks, millest ilma jäämine on lapse jaoks oluline, mis paneb teda tegutsema. Tagajärg peab olema kohene, mitte järgmise päeva kohta!

Kasutage ajalisi piiranguid. Näiteks teleka vaatamise ja arvutiga mängimise puhul. Kui aeg hakkab täis saama, hoiatage 5 minutit ette, multika puhul multika lõpuni ja siis pange kinni. Kui laps suudab ise lõpetada, kiitke teda selle eest.

Anna väga selgeid juhtnööre. Kasuta lihtsaid ja lühikesi lauseid. Ära küsi „nt, kas sa tuleksid sööma?“, vaid ole konkreetne – „10 minuti pärast hakkame sööma“. Ka õppimises – kui vaja, siis tee õppetükid pisemateks osadeks. Selgita ja juhenda. Anna üks käsk korraga, kui vaja siis korda üle, nad unustavad kiiresti.

Räägi regulaarselt lapse õpetajaga, kuidas lapsel koolis õppimise ja käitumisega läheb. Kui laps lööb õpetajat või käitub halvasti, peab õpetaja ise ennast kehtestama, öeldes väga selgelt, et nii ei tohi teha. Kodus võite üle rääkida, kui tavaliselt on teie jutt järgmiseks koolipäevaks lapsel meelest läinud. Lapse halvale käitumisele peab tulema vastus KOHE, mitte kodus paari tunni pärast. Laps elab hetkes.  Jälgige, et lapsele jäetaks iga päev koduseid ülesandeid.

Lapsele peab meelde tuletama, et ta käiks wc-s, nad ei märka ise ega suuda oma põit kontrollida. See tavaliselt kestab murdeeani. Kõige raskemad aastad on vanuses 4-9, selles ajavahemikus peab paika saama päevaplaani ja kindlad tegevused, siis on hiljem lihtsam, laps on rutiiniga harjunud.

Füüsiline lähedus - massaaž, kallistamine, head ööd musi, pai tegemine, maadlemine – igasugune füüsiline lähedus aitab taastada sisemist enesekindlust ja aitab olla parem laps.

     Olge ise teadlik oma väsimusest ja abitusest. Kui ikka ise tunnete, et enam ei oska, ei taha, ei saa, siis otsige abi.

     Lõpetage näägutamine, pahandamine, mangumine. See väsitab nii last kui teid ennast. Andke 2 korraldust – 1 alustuseks ja kui laps sellele ei reageeri, siis öelge, et te ütlete viimast korda. Kui ta siis ikka ei kuula, siis peab ta loobuma ühest oma privileegist – nt täna arvutit ei saa vms.  

     Ole ise eeskujuks. Laps vajab hea käitumise mudelit, kui teie kodus karjute või pahandate ning laps heas tujus lapsevanemat ei näegi, siis ta õpib ära karjumise ja teistega pahandamise.  Kui laps teiega pahandab, siis tehke imestunud nägu ja öelge, et teie olete otsustanud, et teie enam ei karju ja kõik. Läheb aega, sest laps katsetab, kas teil ikka on tõsi taga ja ka laps õpib vaikse häälega rääkima. Kui olete kokku leppinud kindlates tagajärgedes, mis järgnevad halvale käitumisele, siis ei pea pahandama ega karjuma, vaid saab tugineda kokkuleppele. KOKKULEPE PEAB PÜSIMA, seda ei tohi pidevalt muuta.  See tuleb eelnevalt endal hästi läbi mõelda, kas see on vastuvõetav nii teile kui lapsele ja te ise suudate endale kindlaks jääda.




esmaspäev, 19. september 2016

Kasvatusnõustamise Keskus - kellele ja milleks?

Kõik sai alguse sellest, kui E.G.U. Erapraksise kasvatusteadlased Reet ja Katrin otsisid praksisesse lastepsühhiaatrit. Eestis on lastepsühhiaatreid vähe ning need vähesedki on tööga ülekoormatud ja väga hõivatud. Ravijärjekorrad on pikad ning abivajajaid tuleb aina juurde. 

Tavaliselt algab kõik sellest, et lapsevanem ei saa kodus lapsega enam hakkama. Või ei saa lasteaiaõpetajad lapsega hakkama. Või mainib keegi oluline kõrvalseisja pead vangutades, et selle lapsega küll kõik korras ei ole. Jätame antud juhul välja need lapsed, kes tõesti perearsti või mõne muu spetsialisti soovitusel lastepsühhiaatrilist hinnangut ja ravi vajada võiksid. Lapsevanem saab kas lasteaiast või koolist soovituse pöörduda arsti vastuvõtule. Laps on ülemäära aktiivne, jonnakas, ropendab, ei kuula sõna, räägib õpetajale vastu või vastupidi, on väga endassetõmbunud ja kartlik, pissib voodisse või kardab paaniliselt kolli voodi all.

Väikelaste psüühikat mõjutab enim keskkond, kus nad igapäevaselt viibivad - lasteaed, kodu, huviringid. Need inimesed, kellega laps kokku puutub, need kohad, kus ta viibib, need tegevused, mida ta teeb ning need reeglid, mille järgi on tema väike maailm üles seatud. Eelpool kirjutatu, töökogemuse põhjal nii lasteaias kui koolis ja loetud kirjanduse taustal järeldati, et väikelaste puhul tuleks enne lastepsühhiaatri visiiti kaaluda, kas ehk oleks abi kasvatuslikest nõuannetest ehk siis vaadata lapsevanemana endale otsa - kas ma olen teinud kõik selleks, et minu lapsel oleks normaalne ja eakohane kasvukeskkond. Siin saavadki appi tulla kasvatusnõustajad, aitamaks lapsevanemal kaardistada olukord ning anda konkreetseid näpunäiteid ja nõuandeid lapse arendamiseks, kasvukeskkonna muutmiseks, piiride seadmiseks, enesekehtestamisoskuste õpetamiseks, jonnihoogude ohjamiseks ja muuks taoliseks.

Kasvatusnõustamisele saab registreeruda:

E.G.U. Erapraksis
Tel: 742 0660 või 5500355
E-post: info@eguerapraksis.ee
Aadress: Kivi 25-1, Tartu

www.eguerapraksis.ee